Päikesel on inimeste elus oluline roll, andes meile nii valgust kui ka soojust ning mõjutades üldist heaolu. Ilma päikesevalguseta pole elu Maal võimalik ja samas peetakse UV-kiirgust üheks kõige suuremaks keskkonna ohuks inimese nahale. Seega võib päike olla nii meie sõber kui ka halvimal juhul vaenlane.
Miks on päikesevalgus meile nii vajalik?
UVB-kiirgus käivitab nahas D-vitamiini tootmise, mis mängib olulist rolli kaltsiumi imendumisel aidates säilitada luude tugevust ja hilisemas eas tõsiste krooniliste haiguste eest. Samuti on D-vitamiin seotud immuunsüsteemi reguleerimise ja põletikuvastase kaitsega.
Päikesevalgus stimuleerib ajus serotoniini tootmist, mis mõjutab meeleolu, und ja söögiisu. Seega võib päikese käes viibimine aidata võidelda stressi ja ärevuse vastu ning parandada üldist heaolu.
Mõõdukas päikese käes viibimine on seotud ka südame-veresoonkonna tervise paranemisega. Päikesevalgus aitab alandada vererõhku ja reguleerida kolesterooli taset, vähendades seeläbi südamehaiguste riski. Lisaks on täheldatud, et päikesevalgus parandab veresuhkru reguleerimist, mis on oluline diabeedi ennetamisel.
UV-kiirgust kasutatakse mõõdukalt ka mitmete nahahaiguste ravis nagu psoriaas ja ekseem kuna päikesevalgus aitab vähendada põletikku ja soodustab naha paranemist.
Päevavalgus mängib olulist rolli inimese bioloogilises kellas, mõjutades une ja ärkveloleku tsükleid. Piisav päikesevalgus päeva jooksul võib aidata reguleerida unerütmi, tagades seeläbi parema une kvaliteedi öösel.
Päikese pahupool
Liigne päikese käes viibimine võib põhjustada päikesepõletust, mis kahjustab nahka ja suurendab nahavähi riski. Päikesekahjustused mõjuvad nahas kumulatiivselt ja pidev päikese käes viibimine suurendab märkimisväärset naharakkude kahjustumist. Oluline on teada, et üle 90% nahavähkidest on põhjustatud ülemäärasest päikese käes viibimisest.
UV-kiirgusega kokkupuutel tekib nahas kaitsemehhanismi tagajärjel suurenenud melaniini tootmine, mis on meie loomulik "päikesekaitsekreem" ja kaitseb meid kahjulike UV-kiirte eest. Päike võib aga põhjustada ebaühtlase pigmendi ehk pigmendilaikude ja melasma moodustumist, millest on tulevikus väga raske vabaneda.
Samuti kiirendavad UV-kiirgusega kaasnevad vabad radikaalid naha enneaegset vananemist, põhjustades kortsude, naha lõtvumise ja muude vananemisilmingute teket.
Selge on see, et päikesel on palju nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid meie tervisele ning seetõttu on oluline järgida ennetavaid meetmeid naha kahjustuste vältimiseks ja muretu päikesevalguse nautimiseks.
UVB-kiirgus käivitab nahas D-vitamiini tootmise, mis mängib olulist rolli kaltsiumi imendumisel aidates säilitada luude tugevust ja hilisemas eas tõsiste krooniliste haiguste eest. Samuti on D-vitamiin seotud immuunsüsteemi reguleerimise ja põletikuvastase kaitsega.
Päikesevalgus stimuleerib ajus serotoniini tootmist, mis mõjutab meeleolu, und ja söögiisu. Seega võib päikese käes viibimine aidata võidelda stressi ja ärevuse vastu ning parandada üldist heaolu.
Mõõdukas päikese käes viibimine on seotud ka südame-veresoonkonna tervise paranemisega. Päikesevalgus aitab alandada vererõhku ja reguleerida kolesterooli taset, vähendades seeläbi südamehaiguste riski. Lisaks on täheldatud, et päikesevalgus parandab veresuhkru reguleerimist, mis on oluline diabeedi ennetamisel.
UV-kiirgust kasutatakse mõõdukalt ka mitmete nahahaiguste ravis nagu psoriaas ja ekseem kuna päikesevalgus aitab vähendada põletikku ja soodustab naha paranemist.
Päevavalgus mängib olulist rolli inimese bioloogilises kellas, mõjutades une ja ärkveloleku tsükleid. Piisav päikesevalgus päeva jooksul võib aidata reguleerida unerütmi, tagades seeläbi parema une kvaliteedi öösel.
Päikese pahupool
Liigne päikese käes viibimine võib põhjustada päikesepõletust, mis kahjustab nahka ja suurendab nahavähi riski. Päikesekahjustused mõjuvad nahas kumulatiivselt ja pidev päikese käes viibimine suurendab märkimisväärset naharakkude kahjustumist. Oluline on teada, et üle 90% nahavähkidest on põhjustatud ülemäärasest päikese käes viibimisest.
UV-kiirgusega kokkupuutel tekib nahas kaitsemehhanismi tagajärjel suurenenud melaniini tootmine, mis on meie loomulik "päikesekaitsekreem" ja kaitseb meid kahjulike UV-kiirte eest. Päike võib aga põhjustada ebaühtlase pigmendi ehk pigmendilaikude ja melasma moodustumist, millest on tulevikus väga raske vabaneda.
Samuti kiirendavad UV-kiirgusega kaasnevad vabad radikaalid naha enneaegset vananemist, põhjustades kortsude, naha lõtvumise ja muude vananemisilmingute teket.
Kuidas kaitsta nahka päikese negatiivsete mõjude eest:
- Kasuta kindlasti päikesekaitset: Kanna igapäevaselt näole ja alati enne päikese kätte minekut nahale laia spektriga päikesekaitse toode, mis kaitseb nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest.
- Väldi päikesekiirgust tipptunnil: Püüa kella 11-15 vahel rohkem varjus või siseruumis viibida kuna UV-indeks on sellel ajal kõrgeim.
- Kanna kaitseriietust ja päikeseprille: Kasuta kaitseriietust, nagu laia äärega müts ja pika varrukaga riided, et kaitsta nahka otsese päikese eest.
- Hoia nahk niisutatuna: Kasuta igapäevaselt niisutavat kreemi, sest niisutatud nahk on vastupidavam päikesekahjustustele.
- Kontrolli regulaarselt oma nahka: Kui märkad sünnimärgi või pigmendi muutusi, pöördu esimesel võimalusel nahaarsti poole.
Selge on see, et päikesel on palju nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid meie tervisele ning seetõttu on oluline järgida ennetavaid meetmeid naha kahjustuste vältimiseks ja muretu päikesevalguse nautimiseks.
Kommentaarid